Eeldatavadarengutulemusedkolmandaeluaastal_puks

1、PAGE PAGE 89TALLINNA KOMEEDI LASTEAIAPPEKAVASisukordppe- ja kasvatustegevuse eesmrgid3Lasteasutuse liik ja eripra3Rhmade ppe ja kasvatustegevusekorraldus5ppe ja kasvatustegevuse phimtted11Esivanemate prandi kasutamine ppe- kasvatusts11Svendatud looduskasvatus12Mng14 5 ppe- ja kasvatustegevuste sisu1

2、5 5.1 Lapse elu ja mbritsevat keskkonda ksitlevad teemad16 5.1.1 Teemade jaotus kuude likes18 5.1.2 Teemade ulatus20 5.2 ppe ja kasvatustegevuse valdkonnad27 5.2.1 Keel ja kne27 5.2.1.1 Harjutusi knepuuete ennetamiseks40 5.2.2 Matemaatika44 5.2.3 Kunstipetus50 5.2.4 Muusika56 5.2.5 Liikumine63 5.2.6

3、 Mngukool67 6. Lapse arengu eeldatavad tulemused76 6.1 3 4 aasta vanuselt76 6.2 5 6 aasta vanuselt77 6.3 7 aasta vanuselt79 7. Lapse arengu hindamise phimtted, koolivalmidus81 8. Koost lastevanematega84 9. Erivajadusega laps85 ppe- ja kasvatustegevuse eesmrgid.Toetada laste kehalist, vaimset ja sots

4、iaalset arengut koos klbelise ja esteetilise arenguga. Tagada soodne, turvaline arengukeskkond. Soodustada lapse kasvamist iseseisvaks, ennast usaldavaks, koostvimeliseks, teisi arvestavaks inimeseks. Toetada ja abistada vanemaid ppe- ja kasvatusksimuste lahendamisel, vajadusel nustada neid. Lasteas

5、utuse liik ja eripra.Tallinna 116. lasteaed ehitati 1965. aastal ja oli algselt 4- rhmaline vene ppekeelega lasteasutus. Lasteaed asub kesklinna lhedal Komeedi tnaval. Lasteaial on oma kinnine territoorium.Vene laste vhesuse tttu hakati Tallinna Kesklinna Valitsuse Haridusosakonna korraldusel alates

6、 1996. aasta sgisest looma eesti ppekeelega rhmi.Omanikule kuuluvast Toomkuninga 20 a asunud 13. Lasteaiast toodi le kaks eesti keelset lasteaiarhma. 2000. aasta juulist muutus 116. Lasteaed 4-rhmaliseks eesti ppekeelega lasteaiaks.Alates 16. oktoobrist kannab asutus nime Tallinna Komeedi Lasteaed.K

7、ik neli rhma on liitrhmad.Lasteaia tkorraldus tugineb Alushariduse raamppekavast lhtudes koostatud lasteaia oma ppekaval.Meie meeskonna sooviks on, et meie kasvandikest sirguksid tundlikud, teadmistele avatud, loodust ja kaaslasi vrtustavad inimesed. Juhindume jrgmistest phivrtustest:Me aktsepteerim

8、e ja vrtustame kolleegide ja laste isikupra.Me oleme pihimulised ja uuele avatud.Me kik hoolitseme selle eest, et hkkond lasteaias oleks hubane ja pingevaba.Kigil meie majas on igus teha valikuid.Iga ttaja on suuteline vajadusel muutma oma hoiakut ja suhtumist tsse ja kaaslastesseMeis kigis on lapse

9、meelsust ja huumorimeeltIga ttaja suudab vastutada oma kitumise ja tlesannete titmise eest kollektiivis Me hoolitseme oma riietuse ja vljangemise eest, olles sellega eeskujuks lasteleMe oleme oma ts perekesksedIga lasteaia klaline on meie juurde alati oodatud. Rhmade ppe- ja kasvatustegevuse korrald

10、us.ppeaasta Tallinna Komeedi Lasteaiasppeaasta algab 1. septembril ja lpeb 31. augustil.1. septembrist 15. septembrini on kohanemisperiood uued lapsed harjuvad lasteaiaga, teised elavad pingevabalt tisesse rtmi sisse. Phithelepanu on sel ajal mngulisel tegevusel ja sbralike suhete kujundamisel. Akti

11、ivne ppet kestab 15. septembrist 15. maini. ppet planeeritakse ndal aega ette ja toimub vastavalt rhmade tegeluste plaanile.Erandiks on juluaeg esimesest advendist kolmekuningapevani. Sel ajavahemikul ndalaplaane ei koostata ja rhk on kunstitegelustel, mngul ja muinasjutul. Koos lastega snnib kogu m

12、aja julukujundus.15. maist alates on phithelepanu kooliminejatel toimuvad nidendiproovid ja valmistutakse lpupeoks, mis toimub traditsiooniliselt mai viimasel reedel. Juunis on phirhk taas mngul, suvesse jb ka kollektiivpuhkus. Suveperioodi jb ka lasteaia kollektiivpuhkus, soovijad saavad koha teist

13、es kesklinna lasteaedades.Komeedi Lasteaia pevakava7.00 - 8.50 Mng9.00 9.30 Hommikusk9.30 10.30 Tegelused11.00 12.00 Oleme ues12.20 12.50 Lunask13.00 15.00 Uneaeg15.30 htuoode16.00 18.30 Tegelused, mng toas vi uesTegeluste plaan Vikse vankri rhmasEsmaspev9. 30 Vaatlemine ja uurimine10.00 Kunst12.00

14、Muusika16. 00 Vrdlemine ja arvutamine Teisipev9.30 Lugemine ja kirjutamine vi vrdlemine ja arvutamine 11.15 Liikumine16.00 Vaatlemine ja uurimineKolmapev9.30 Kuulamine ja knelemine10.00 Kunst11.15 Vaatlemine ja uurimine 15.45 Lugemine ja kirjutamine vi vrdlemine ja arvutamine Neljapev9.30 Lugemine j

15、a kirjutamine vi vrdlemine ja arvutamine 10.00 Lugemine ja kirjutamine vi vrdlemine ja arvutamine 15.45 Lugemine ja kirjutamine vi vrdlemine ja arvutamine Reede9.30 Kuulamine ja knelemine10.00 Kunst12.00 Muusika16.00 Kuulamine ja knelemineInglise keel teisipeva ja reede htupoolikul, petaja Klli Rems

16、u Tund toimub kas kolmapeval vi neljapeval mngukooli raames, petaja Kadri Tooming Tunni liik sltub mngukooli sisustTegeluste plaan Taevathtede rhmasEsmaspev9.30 Vaatlemine ja uurimine (3 -7 a)10.00 Kunst11.30 Muusika15. 45 Lugemine ja kirjutamine vi vrdlemine ja arvutamine (6 7 a) Teisipev9.30 Vrdle

17、mine ja arvutamine (6 7 a)10.00 Vrdlemine ja arvutamine (3 5 a)10.30 LiikumineKolmapev9.30 Knelemine ja kuulamine10.00 Kunst11.30 Vaatlemine ja uurimine ( 6 7 a)Neljapev9.30 Knelemine ja kuulamine (6 7 a)10.00 Knelemine ja kuulamine ( 3 5 a)11.30 LiikumineReede9.30 Knelemine ja kuulamine10.00Kunst11

18、.30 MuusikaMngukool kolmapeval vi neljapeval kell 15. 45,Samal ajal Lugema ja kirjutama petamine (3 5 a)Inglise keel soovijatele teisipeva ja reede htul, petab Klli Remsu. Tunni liik sltub mngukooli sisustTegeluste plaan Vikerkaarelaste rhmasEsmaspev9.30 Muusika10.00 Vrdlemine ja arvutamine11.30 Vaa

19、tlemine ja uurimine16.00 Kuulamine ja knelemineTeisipev9.30 Vaatlemine ja uurimine10.00 Kunst11.30 Liikumine16.00 Vrdlemine ja arvutamine vi lugemine ja kirjutamine Kolmapev9.30 Kuulamine ja knelemine10.00 Kunst!5.45 MngukoolNeljapev9.30 Kuulamine ja knelemine10.00 Kunst11.30 Liikumine15.45 Mngukool

20、Reede9.30Muusika9.30 Lugemine ja kirjutamine10.00 Muusika 10.00 Lugemine ja kirjutamine Tunni liik sltub mngukooli sisust.Inglise keel soovijatele teisipeva ja reede htupoolikul, petaja Klli Remsu.Tegeluste plaan Pikesekiirte rhmasEsmaspev9.30 Vaatlemine ja uurimine10.00 Muusika16.00 KunstTeisipev9.

21、30 Kuulamine ja knelemine10.00 Kunst11.30 Liikumine16.00 Vrdlemine ja arvutamine ( 6 7 a)Kolmapev9.30 Vaatlemine ja uurimine (6 7a)10.00 Vrdlemine ja arvutamine16.00 Mngukool vi vaatlemine ja uurimineNeljapev9.30 Kuulamine ja knelemine10.00 Kunst11.30 Liikumine16.00 Mngukool vi vaatlemine ja uurimin

22、eReede9.30 Lugemine ja kirjutamine (nooremad) Muusika (vanemad)10.00 Lugemine ja kirjutamine (vanemad) Muusika (nooremad)11.30 Kuulamine ja knelemine4. ppe- ja kasvatust phimtted ppe- ja kasvatuskorralduse phimtted tulenevad ppe- ja kasvatuskorralduse eesmrkidest ja on kasvatava ja arendava tegevuse

23、 aluseks.Luuakse head ja psivad suhted kodudega - lasteasutuse tegevus on perekonnale avatud.Kasvatus- ja arendustegevuses arvestatakse laste individuaalseid , vanuselisi, ja perekondlikke ning soolisi iserasusi.Lapsele ei avaldata survet - lapseeas peab ppimine toimub mnguliselt, lapse ppimise alus

24、eks on tema enda aktiivne ning praktiline tegevus.Kasvatamine ja arendamine toetub lapse loomulikule huvile mbritseva vastu, lhtub konkreetsest, lapsele tuttavast. Kik petusalad seotakse heks tervikuks. Vrtustatakse Eesti kultuuritraditsioone ja arvestatakse teistest rahvustest laste kultuuri eripra

25、ga.Lapse kasvades ja arenedes liigutakse lhemalt kaugemale, ksikult ldisemale.Alljrgnevalt ksitletakse phjalikumalt neid valdkondi, mida peetakse meie majas eriti olulisteks.4.1 Esivanemate prandi kasutamine ppekasvatusts.Eesmrgid:Tutvustada ajatelge misteid “minevik”, “olevik”,” tulevik”Jlgida inim

26、ese eluolu, hinnangute ja prioriteetide muutumist ajasThtsustada kodu, vanemaid, esivanemaid.Tutvustada rahvaloomingut kui eestlaste elutarkuse talletajat.Kasvatada lastes hoidlikku suhtumist mbritsevasse, propageerida keskkonnasstlikku eluviisi.Pakkuda vimalikult palju isetegemis- ja avastamisrmu.F

27、red Jssi on oma raamatus “Ajamustrid” elnud : “Ei olegi vist oluline, kus keegi ilmavalgust neb. Hoopis thtsam on see, kus ta inimeseks saab ja et seal ka vaikus kneleks tema emakeelt.”Kuidas panna vaikus knelema? Esivanemate prandi kasutamine annab selleks lugematuid vimalusi.Iga rhma paigutatud ks

28、itese (tikitud voodivaip, rahvariided vi kirjatud kpikud) jutustavad oma loo, kui leida aega svenenult vaadata ja melda end tagasi aega, millal keegi selle eseme valmistas. Kohe on ka minevik muutunud lhedasemaks, kuna ei ole enam hoomamatu ja abstraktne, vaid “vanaema ja vanavanaema aeg”.Uurides ma

29、terjale, millest vanasti tarbeasju valmistati ja mida perele lauale pandi, saab avastada looduse kui elatusallika. Arutledes mineviku ja oleviku le sellest vaatevinklist, tajuvad lapsed aja jooksul toimunud muutusi olmes ja suhtumistes.Kerkib esile vajadus silinud keskkonda hoida ja kaitsta. Avaneb

30、vimalus arutleda loodushoiuga seotud ksimuste le, juda teadmiseni, et globaalsete probleemide lahendamine algab vikestest asjadest kasvi joonistuspaberi sstlikust kasutamisest.hiselt ksitd tehes ja samal ajal muinasjutte jutustades ja mistatusi lahendades saab kogeda talgumeeleolu.Avastada, et erine

31、vates olukordades petaja poolt kasutatud vanasnad panevad kui vluvel mtlema.Pole paremat petajat kui elu, usaldatavamat nuandjat kui elutark inimene, miks siis mitte kasutada esivanemate prandit. 4.2 Svendatud looduskasvatusMeie lasteaed tegeleb svendatult looduskasvatusega, kuna linnas elavad inime

32、sed kaugenevad loodusest ha enam ja enam. Samas tasakaalustab looduses viibimine, sellest rkimine ja mtlemine hingeliselt nii lapsi kui tiskasvanuid.Loodust saab lastele tutvustada lbi igapevaelu ja ppekasvatusvaldkondade kogu aasta jooksul.Eesmrgid:Anda uusi loodusalaseid teadmisi Kujundada koosts

33、peredega laste hoidlik suhtumine loodusesseMuuta looduses viibimine harjumuseks juba varasest lapseeastMuuta laste suunamise kaudu ka vanemate hinnanguidAvardada lasteaia petajate silmaringi loodusalaste koolituste ja uute koostpartnerite leidmise kauduKasutada looduslikku materjali maja siseilme ku

34、jundamiselSvendatud loodusalast kasvatust viljeleme alates 2002. aastast. Lasteaia hisritusteks on loodusmatkad, mis toimuvad keskmiselt kolm korda aastas, tites iga kord mingit konkreetset lesannet. Sgisel kogume looduslikku materjali meisterdusteks, talvel kime Keila metskonnas loomadele toitu vii

35、mas. Kevadel maalime loodust, kasutades ainult metsa poolt pakutavat materjali - puukoor, sammal, lilleied.2004. aasta kevadest alates on igal rhmal oma lillepeenar, mille eest lapsed ise hoolitsevad.Lasteaia petajad on saanud loodusalast pet Sagadi Looduskoolis. 2003. a. novembris teemal Looduskasv

36、atus lasteaia ppekavas“ ja 2005. a. sgisel teemal “Seenepaberi valmistamine.”Loodus jb heks olulisemaks ainevaldkonnaks ppekasvatusts.Aastatel 2006 ja 2007 tegeleme looduskatsetega, kokkuvtted teeme 2007. aasta kevadel. Valmistame loodusalaseid ppevahendeid ja korraldame loodusteemalisi nitusi.Taham

37、e edaspidi korraldada loodusteemalisi mttetalguid koos teiste lasteaedade petajatega. 4.3 MngMngu kaudu omandab laps erinevaid eluks vajalikke oskusi, kitumisharjumusi. Mngu kaudu on vimalik kogu mbritsevat elu paremini mistetavaks teha, kuna see on lapsele kige loomulikum tegevus ja omab tema areng

38、us keskset rolli. Iga rhma mngukeskkond peab olema kujundatud nii, et vimaldaks lapsel soovi korral kasutada vahendeid erinevate mnguliikidega tegelemiseks (lavastusmngud, lauamngud, ehitusmngud, rollimngud jne.)Rollimngudeks plaanime igasse rhma sisse seada garderoobinurga, kust lapsed saaksid vtta

39、 erinevaid peakatteid, riideesemeid ja muid vajalikke detaile. Dramatiseeringute ja lavastusmngude tarbeks ostame ja valmistame vanemate kaasabil juurde peakatteid.Heimtali koduloomuuseumi kaudu tellime rahvuslikes mustrites kootud kpiknukke. Pame kaasata nukkude valmistamisse ka petajad ja lapsevan

40、emadLoomisel on kontaktid Viljandi Kultuuriakadeemia Rahvusliku ksit osakonnaga. Nendega koosts plaanime muretseda Eesti rahvusliku mnguasja“ mrgi all valmistatud lauamnge. Soovime taaselustada vanu unustatud esivanemate mnge, kasutades vastavat kirjandust ja internetileheklgi.5. ppe ja kasvatustege

41、vuste sisu Ainekavade koostamisel on aluseks vetud alushariduse riiklik raamppekava. Ainekavades on vlja toodud antud aine eesmrgid , ppesisu, kasutatav ppematerjal, ppetegevuste jaotus kuude vi teemade kaupa ning pitulemus, milleni peaks judma lasteaia lpetamisel. Teema valitakse jlgides aastaaegad

42、e vaheldumist, rahvuslikke thtpevi ja pevakorda kerkinuid olulisi ning lastele huvipakkuvaid ksimusi. petaja vib kasutada ppekavas vlja pakutud teemavalikut (vt. 5.1.1) vi lhtuda tabelist 5.1 ja snastada teema ise koosts lastega.Lugema ja kirjutama petamise ning matemaatika algteadmiste andmise osas

43、 jlgitakse integreeritud petamise phimtteid ja lhtutakse ndala teemast. Tiskasvanu osaleb ppeprotsessis juhendaja ja suunajana. 5.1 Lapse elu ja mbritsevat keskkonda ksitlevad teemad. TeemaTeema avamineAastaajadnende vaheldumine; muutused taime ja loomariigis; inimeste riietus; td aias ja pllul; las

44、te mngud ja tegevused eri aastaaegadel Ilmastikilmastiku muutused; ja peva vaheldumine; tuul; sademed; temperatuuri muutumineInimene ja loodusloodushoid; looduskaitse; sstlikkus loodusesKalad ja kahepaiksedLoomad ja linnudPutukad Taimed kodu-ja metsloomad ning linnud; phja-ja lunamaa loomad ja linnu

45、d; - ja peva loomad ja linnud;vlimus; toitumine; eluviiselukoht; vlimus; toitumine, eluviiseluviis ; vlimus, toitumineareng, kasvutingimusedLooduse erinevad pinnavormidMed; veekogud; paljandidLooduse kujutamine kunstis ja kirjandusestuntumate Eesti kunstnike ja kirjanike tutvustamine; nende maalid;

46、skulptuurid luuletused jne. Eestlaste thtpevad ja phadrahva traditsioonid ja kombed; tavad seoses loodusegaInimene ja inimese eluringlaps; tiskasvanu; mees; naineLapseplvlapse snd; kasvamine; igused; kohustusedPerekond ja pere suhtedpere liikmed; sugulased; sugupuu; plvkond, pere traditsioonid ja ko

47、mbedKodu ja kodumaakodumaja; koduu; kodused tegevused; linn; alev; kla; tnavTervisliikumine; toit; puhtus; t ja puhkus; sotsiaalne keskkond(pere, sbrad)looduskeskkond (puhas vesi, hk, mbrus)Liiklusliiklusvahendid, turvalisus liiklusvahendis; jalakija ohutu liiklemine; reeglid liiklusesLasteaed lapse

48、d; kasvatajad; suhted; lasteaia ttajad; tegevused; mnguasjad; reeglid lasteaiasKoollapsed; petajad; tegevused, reeglid koolisTeaternidend; lava; lavadekoratsioonid; reeglid teatris kimisel; kostmid; nitlejadMuuseum, nituskunstnikud; maalid; skulptuurid; reeglid muuseumis viibimiseleKontsertsaalesine

49、jad; pillid; kooriliigid; kontsertide eri liigid (smfooniakontsert jne.)Elukutsederinevate elukutsete tutvustamineTeised maad ja rahvadnaaberrahvad; tavad; kombed; lunamaa rahvad; phjamaa rahvad ;nende kombedTeadus ja tehismaailmteaduse saavutused; masinad ja seadmed; jtmed; tehiskeskkond5.1.1 Teema

50、de jaotus kuude likes.SEPTEMBERTere lasteaed ja sgisTere lasteaed. Liiklus.Sgis aias.Sgis pllul. Sgise snnipev.OKTOOBERSgis looduses. Sgis metsas. Sgisesed ilmad. Linnud sgisel.Loomad sgisel.NOVEMBER Pere ja kodu, rahvakombed.Isad ja vanaisad.Perendal.Eesti talurahvas.Td ja tegemised.DETSEMBERJuluae

51、gEttevalmistused juludeks.Julumuinasjutt.Julu- ja nrikombed.JAANUARTalvTalvine mets ja linnud.Talvine mets ja loomad.Mina ja talvelbud.Mina ja minu tervis.VEEBRUAR Kodu ja kodumaaKodulinn Tallinn.Eesti ksitd ja rahvuslikud mustrid.Kodumaa- Eesti Vabariik.Tuntud eestlasedMRTS TeatrikuuRahvalooming.Mu

52、inasjutt.Tnapeva teater.Kevadphad.APRILLKevad looduses.Linnurahva kevad.Mets ja aas. Loomad kevadel. Veekogud. MAI Kevad inimeste tegemistes.Td ja tegemised kevadelEmadepevLasteaed ja koolKevadpidu (aastaring)5.1.2 Teemade ksitlemise ulatus.September Tere lasteaed. LiiklusOma nimi, vanus, snnipev, a

53、adress.Lasteaed- meie teine kodu, lasteaia aadress, nimi, orienteerumine majas ja selle mbruses.Kitumine rhmas, toidulauas, ldruumides, tervitamine, tnamine palumine jt. viisakussnade kasutamineLiiklus kndimine autotee vasakus servas, tnava letamine selleks ettenhtud kohas, siiski alati vaadata, et

54、autot ei tule. Pimedal ajal kanda helkurit. Jalgrattaga tohib laps sita ainult koduuel.Sgis aias.Kgiviljad- kapsas (roos-, lill- ja punane kapsas), krvits, kurk, tomat, uba, hernes.Juurviljad : porgand, peet, kaalikas Puuviljad: un, pirn , ploom, kreek , kirss.Nende kasvukohad, vrdlemine suuruse, ku

55、ju, vrvuse jrgi. Kasulikkus tervisele ja nende silitamisvimalused. Sgis pllul.Suuremad sgistd on maal kartulivtmine ja viljakoristus. Meie pldudel kasvatatakse nisu, otra, rukist, kaera; nende vrdlemine. Vilja teekond toidulauale. Taimede osad: juur, vars, lehed , is, vili Sgistdel vajalikud ametid:

56、 kombainer, autojuht, traktorist. Sgise snnipev.Sgislilled: aster, gladiool, saialill, lvilug. Sgise vrvikllus. Sgisandide toiduks tarvitamise erinevad vimalused. Hoidised, kuidas neid valmistatakse.OktooberSgis metsas.Vrvikllus metsas. Vahtra, tamme, pihlaka ja kase tundmine.Puu osad: juur, tvi, ok

57、sad, lehed. Lehed muutuvad kirjuks ja langevad, puud jvad raagu.Metsaannid sgisel: pohlad ,jhvikad, seened jms. nende kasvukohad raba, mets jne.Ilmad sgisel. Peval on pike veel soe ,htul ja hommikul on jahe, klmad. Tihti sajab vihma, taevas on pilves, puhub klm tuul. Pevad jvad lhemaks , d muutuvad

58、pikemaks. Soojust ja valgust on vhe, taimed ei saa kasvada. Riietus vastavalt ilmale, et ei haigestuks.Linnud sgisel. Rndlinnud - psuke, kuldnokk, kurg jt. lendavad lunasse.Kured kolmnurgas, kuldnokad parves, haned sirges rivis. Lindude kehaosad - pea, keha (sulgedega kaetud ), tiivad, kaks jalga, s

59、aba, nokk. Paigallinnud ( tihane, leevike, vares jt.) jvad talveks siia. Loomad sgisel. Loomad (karu, siil, maod, konnad) valmistuvad talveks.Pesa soojustamine, karvkatte muutus (karv muutub tihedamaks ja muudab vrvi). . Tagavarade kogumine. Loomade kehaosad. Toitumisahel. Niteks taim-jnes-huntNovem

60、berIsad ja vanaisad.Isa osa perekonnas-tubli, tugev, ja tkas, aitab ema.Ka lasteaed vajab isade abi.Vanaisad on isa-isa ja ema isa Elukutsed, kus ttavad mehed 2.november - hingedepev.Isadepev novembri teine phapev Eesti talurahvas. Vanad talumajad, majapidamine, koduloomad ja linnud.Erinevused kaasa